Põhimõisted

Kokkulepe, mida soo-mõiste täpselt tähendab, muutub tähtsaks näiteks maapinna kaardistamisel ning kaardistatud pindalade arvutamisel. Mõõtmistulemustele toetuvad omakorda paljud reeglid, seadused ning muud kokkulepped (nt looduskaitselised, ökoloogilised, rekreatsioonilised, pärandilised, identiteediga seotud vms). Loodusteaduslikust perspektiivist lähtuvalt on paljude sooga seotud mõistete määratluse aluseks turbaga seonduv (nt turbakihi paksus, selle koostisosad jne). Järgnevalt on võimalik tutvuda soodega seotud mõistetega, mida Eestis enam kasutatakse:

Märgala – Ramsari konventsiooni (www.ramsar.org) artikli 1.1 põhjal on: „märgalad lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastunud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim-või soolane vesi, hõlmates, seejuures ka merelaad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit.“ Märgalad võivad hõlmata ka nende naabrusse jäävaid kaldaäärseid ja rannikualasid, samuti märgalade sisse jäävaid saari ja merealasid, kus vee sügavus on mõõna ajal üle kuue meetri.“ 

Turbaala – „on kõik kuitahes paksu turbalasundiga kaetud maastiku osad, sõltumata sellest, kas seal turba ladestumine jätkub, on katkenud või turbalasund hoopiski degradeerub“ (Paal, Leibak 2013). 

Soo – on turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ning selle ladestumine ei ole katkenud (Paal, Leibak 2013; ref: Sjörs, 1948, Masing, 1988b, Moen, 1995).

Soo tüübid on kõige üldisemalt eristatud kolmeks, mille eristamine toetub põhjavee kättesaadavusele, turbakihi paksusele ning sellest tulenevalt ka iseloomulikule taimekooslusele:

Madalsoo – on soo, kus turbakiht on piisavalt õhuke ning taimed saavad oma toitained põhjaveest.

Siirdesoo – on üleminekusoo madalsoo ja kõrgsoo e raba vahel.

Raba e kõrgsoo – rabas on turba ladestumise tõttu muutunud soo pind kumeraks ning seal kasvavad taimed saavad oma toitained üksnes sademeveest ja õhuga levivast tolmust, sest juured ei ulatu enam põhjavette.

Võõrkeelsed vasted eestikeelsetele mõistetele (Rydin, Jeglum 2006 põhjal):

Viited:

Paal, J., Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu.

Ramsari konventsioon, 1971. (ing. k.) 

Rydin, H., Jeglum, J. 2006. The biology of peatlands. Oxford, University Press.

Valk, U. 1988. Eesti sood. Tallinn. Valgus.