Kui vaadata, milliseid hüvesid sood pakuvad, on mitmete uuringute põhjal hinnatud soode väärtust inimese jaoks kui üheks kõige suurema väärtusega koosluseks üldse.
Mis hüvesid sood siis meile pakuvad?
- sood puhastavad ja talletavad vett
- sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi
- turvas seob pikaajaliselt süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi
- soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt)
- inimesele on soo hea marjaala ja eriline puhkekoht
- soo säilitab põnevaid jälgi inimtegevusest eri esemete, säilmete, sooteede ja lugudena
Soodel on märgaladena veeringes tähtis osa, millest sõltub ka pea kogu inimtegevus. Maal on vett küllalt, kuid eelkõige on inimesel puudust magedast ja puhtast veest. Sellist hüve pakub inimliigile just soo.
Sood on üldiselt väga tasase pinnamoega ning seetõttu voolab vesi sealt ära väga aeglaselt. Vee liikumine toimub turbakihi ülemises osas, kus veest korjatakse taimede ja teiste elusorganismide poolt kõik vähegi elutegevuseks kõlbulik ja lisaks seob turvas ise mitmesuguseid saasteaineid nagu näiteks raskmetallid. Seetõttu on vesi peale aeglast rännakut läbi soo kuhugi veekogusse jõudes suhteliselt puhas nii toitainetest kui ka (teistest) saasteainetest.
Maismaal on sood ainuke elupaik, mis seob pikaajaliselt atmosfäärist süsinikku maa alla – turbasse. Lihtsustatult öelduna ei pääse kõrge veetaseme tõttu hapnik igal aastal tekkivate taimejäänusteni ja see hoiab ära nende kiire lagundamise mikroorganismide poolt. Nõnda lukustub turbasse tuhandete aastate kaupa vähehaaval süsinikku ja turbakiht võib kasvada meetrite paksuseks.
Soo ja turba kuivendamisel hakkab aga tuhandete aastate jooksul kogunenud süsinik kiiresti uuesti atmosfääri süsihappegaasina tagasi minema, sest nüüd pääsevad lagundajad taimejäänusteni. Seonduvalt kuivendamisega, kus veetaseme alanedes algab turba mineraliseerumine, võivad nii kunagised sood muutuda süsiniku sidujast hoopis süsiniku allikaks (vt täpsemalt Süsinik)
Näiteks on suurte soostike keskosad on Eesti kõige eraldatumad kohad, kuhu inimestest puhkama minna. Tõsi, kui sellise matkaplaani võtavad ette nüüd 10 gruppi korraga, siis see lause ei päde, aga noh, proovida ju võib.
Eestis on põhiliste koosluste (põllumaa, mets, sood,niidud) poolt pakutavad hüved ära kaardistatud ELME projekti käigus.
Teksti koostas: Marko Kohv
Viimati täiendatud: jaanuar 2025
VIited:
Costanza et al., 2014. Changes in the global value of ecosystem services. DOI: 10.1016/j.gloenvcha.2014.04.002 de Groot et al., 2012. Global estimates of the value of ecosystems and their services in monetary units. DOI: 10.1016/j.ecoser.2012.07.005
Gorham E. 1991. Northern peatlands: role in the carbon cycle and probable response to climatic warming. Ecological Applications 2, 182–195.
Nagel, M. 2006. Turbasamblad Eestis: ökoloogia, levik ja kaitse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool.
Salm, J.-O., Kimmel, K., Uri, V., Mander, Ü. 2009. Global warming potential of drained and undrained peatlands in Estonia: a synthesis. Wetlands 29(4),1081–1092.
Salm, J.-O., Mander, Ü. 2008. Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O emissioon siirdesoodest ja rabadest: võimalikud muutused Eesti ökosüsteemide teenustes. In: Pae, T., Mander, Ü. (toim.) Publicationes instituti Geographici Universitatis Tartuensis 105. Tartu Ülikooli geograafia osakond, Tartu, 20–66.