Juhatus
Marika Kose
Märgaladega sain lähemalt sõbraks ülikoolipäevil. Olin Häädemeeste lähedal võlutud Tolkuse rabast ning kirjutasin sellest oma kurususetöö. Märgaladest olen enim olnud seotud soode ja rannaniitudega. Ühelt poolt on kasulik ja põnev otsida võimalusi freesturbaväljade taasamiseks (nt Maasika raba), teisalt õpetajakutse esindajana pean väga tähtsaks inimeste teadlikkuse tõstmist märgaladest. Nt olen olnud Tolkuse matkaraja ellukutsuja ja projektijuht ning koostanud erinevaid märgaladega seotud õppematerjale (turbakohver, rannaniidukohver). Minu artiklid.
Marko Kohv (1977)
Hariduselt olen geoloog, töötan Tartu Ülikoolis ning Eestimaa Looduse Fondis. Soode puhul olen tegelenud põhiliselt hüdroloogia ning turbaga. Olen uurinud ka põlevkivikaevandamise mõju märgaladele. Üheks huvitavamaks teemaks on inimese poolt kuivendamisega rikutud soode taastamise planeerimine ja läbiviimine. Minu artiklid.
Raimo Pajula (1974)
Minu tee on juba lapsest peale sohu kiskunud – algul murakale ja jõhvikale, kuid peagi tulid ka kaugemad uitamised ja uurimised. Hariduselt olen bioloog ja tegelnud 20 aasta vältel soode arengu, taimkatte, veerežiimi ja taastamise teemadega. Töötan Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis ning viimasel ajal olen keskendunud enam häiringute mõjudele ning rikutud soode taastamisökoloogiale, samuti soode seire ja kaitsekorraldusega seotud praktilisematele töödele.
Liikmed
Jaanus Paal (1947)
Emeriitprofessor, Rahvusvahelise Soode kaitse Rühma liige. Olen tegelenud soode looduskaitselise inventeerimisega, kuivenduse mõju uurimisega ning soode ökoloogiaga; avaldanud soid käsitlevaid uurimuslikke artikleid ja ülevaateid ning koostanud mitu raamatut, mis käsitlevad soode seisundit, kasutamist ja taastamist. Minu artiklid.
Piret Pungas-Kohv (1979)
Taustalt olen geograaf ning soid uurin kultuurigeograafilisest perspektiivist. Mind huvitavad kohaloome ühis- ja erijooned looduslikes tingimustes; inimeste poolt kohtadele omistatud tähendusväljad ja nende muutumine. Soodes olen tähelepanu pööranud eelkõige sellele, kuidas inimesed soos käituvad, soid tutvustavad või sood kujutavad kirjanduse, õpikute, fotode vms vahendusel. Lisaks maitsevad mulle väga murakad …:) Minu artiklid.
Jüri-Ott Salm (1976)
Olen geograaf, kaitstud doktoritöö teemaks süsinikuringe soodes. ELFi töötan alates 2000. a. Soisemaks läksid tööülesanded 2006. a ELFi alt soode inventeerimiseks rahastustaotluse koostamisel koos Eerik Leibakuga ja ühes Taime Puuraga soode inventeerimisprojekti hallates. Samal ajal algatasime ka Kaupo ja Marko Kohviga Kuresoo taastamiskava koostamist käsitleva projekti, mis tänaseks on ka realiseerunud. 2008. a olin sedavõrd soosse vajunud, et alustasin teemakohase doktoritööga. Ja nii edasi. Hetkel töötan ELFis ja koordineerin projekti “Soode kaitse ja taastamine“. Minu osalusega koostatud artiklid soodest.
Mati Ilomets (1950)
Mati Ilomets on telmatoloog ja geoloogia-mineraloogiakandidaat (1982), kes lõpetas 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Tema teadustöö keskendub soode taimkatte, süsinikuringe, ökoloogilise seisundi ja kaitse uurimisele ning viimasel ajal ka soode taastamisökoloogiale. Mati kujunes sooteadlaseks legendaarse professori, Viktor Masingu, juhendamisel ja on olnud Eesti juhtivaid sooteadlasi üle 40 aasta. Ta on aidanud kaasa soode kaitsmisele ja taastamisele, päästnud rabasid turba kaevandamisest ning olnud mitmete soode kaitse ja seire metoodikate väljatöötaja. Tema juhitud töörühm on uurinud rabade ja madalsoode taimkatte muutusi ning katsetanud Eestis esimesena soode taastamise võimalusi.
Agu Leivits
Aivar Ruukel
Alex Lotman
Anneli Roosalu
Bert Rähni
Edgar Karofeld
Elo Raspel
Elve Lode
Eerik Leibak
Helen Toom
Herdis Fridolin
Kai Kimmel
Kai Vellak
Kairi Sepp
Kaja Kübar
Laimdota Truus
Mati Kose
Meelis Leivits
Merike Palginõmm
Merrit Noormets-Shanskiy
Murel Truu
Piret Kiristaja
Uudo Timm
Mart Reimann
Triin Ivandi
Martin Küttim
Tõnu Ploompuu
Anna-Helena Purre
Triin Triisberg-Uljas
Algis Martsoo