Kuigi inimeste tegemistel soodes ei olnud esmapilgul märkimisväärset ega pikaajalist mõju, on viimase sajandi maapuudus, majanduslikud huvid ja sellega kaasnenud kuivendustööd muutnud täielikult kogu Eesti soomaastikku. Suur osa sooservadest ning madalsoodest olid kasutusel heina- ja karjamaadena. Peale pärisorjuse kaotamist Eesti- ja Liivimaal ning 1856. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmist, mis lubas talupoegadel osta endale maad, hakati järjest enam otsima viise, kuidas odavamaid, kuid soiseid alasid muuta metsa- ja heinamaaks või lausa põllumaaks
19. sajandiks oli soode kuivendamine ja turbapõldude põletamine põllumajanduslikel eesmärkidel laialt levinud. 1908. aastal asutati Tartus Balti Sooparanduse Selts, mis pakkus teaduslikku abi talupoegadele ja mõisnikele kuivendusmeetodite ja -süsteemide loomiseks. Aastatel 1910–1919 peamiselt balti mõisnike initsiatiivil maaparandusuuringuid. Ajavahemikul 1920–1944, Eesti Vabariigi ajal, uuriti soode kõlbulikkust taimekasvatuse eesmärgil, tehti kuivenduskatseid madalasoos, katsetati soomulla liivatamist ja uuriti näiteks soode jäätumissügavust. Peale II maailmasõda soode kuivendustööd intensiivistusid veelgi saavutades haripunkti 1970. aastatel põllumajanduse ja metsanduse eesmärgil. Praktikasse jõudnud ideed muutsid soode ilmet kohati tundmatuseni. Erinevate andmete põhjal oli 1990. aastateks umbes 70% Eesti soodest kuivendatud või oli kuivenduse mõju selline, et turba edasine teke oli peatunud.
Siinjuures väärib ehk märkimist, et ei ole täielikult tõene seostada soode intensiivset kuivendamist ainult Nõukogude Liiduga. Näiteks Soomes kuivendati 1950. aastatel 10 miljoni hektari suurusest sooalast 2/3.
Teksti koostas: Piret Pungas-Kohv
Viimati täiendatud: jaanuar 2025
Viited:
Lehtinen, A. A. 2000. Mires as mirrors. Peatlands – hybrid landscapes of the North. Fennia 178 (1), 125-137.
Paal, J.; Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond. Regio Ltd.
Sepp, M. 2001. Sookultuuri vanemast ajaloost Eestis. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 5. Tallinn.
Soovik, E.; Tomson, H. 2001. Maaparandusuuringutest Eestis. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 5. Tallinn