Esimesi katseid soode seisundi parandamiseks tehti kaitsealadel juba 1970ndatel. Suurema hoo on soode taastamine sisse saanud alates 2014. aastast. Kümne aasta jooksul on parandatud või taastatud umbes 23 000 ha kahjustatud turbaalasid, mis olid kunagi sood. 90% nendest aladest asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites, ülejäänud alad on turba kaevandamisest alles jäänud jääksood.
Kaitsealadel on soode taastamise põhiline eesmärk paranda sooelupaikade seisundit terviklikult ehk teisisõnu toetada elurikkust. Jääksoode taastamise puhul on eesmärk tavaliselt korrastada maastik, vähendada süsinikuheidet ning suurendada elurikkust. Vähesel määral on soid tervendatud ka puhkealaks (Pääsküla soo Tallinnas ja Kõrsa soo, mis jääb Sindist kagusse).
Kuidas soid taastatakse?
Põhiline viis, kuidas taastada soid, on sulgeda kuivendus ja selle abil taastada veerežiim, mis sarnaneks võimalikult palju kunagisele looduslikule veetasemele ning vee liikumisteedele. Soode puhul oleks parim tõsta veetase peaaegu maapinnani, et teisiti väljendudes jääks vesi maapinna suhtes -0.3…-0.1 m sügavusele. Sellist veerežiimi muutust tehakse mitmel erineval viisil:
- Kraavid suletakse täielikult – kuivenduskraavid täidetakse lähedal asuva loodusliku materjaliga (üldjuhul tuleb see materjal kraavivallidest) ja ehitatakse kraavidesse paisud, mis aeglustavad vee äravoolu alalt ning juhivad vee kraavisüvendist välja ümbritsevale alale. Valdavalt kasutatakse kuivenduse sulgemiseks kohapealset pinnast. See on kõige odavam, kiirem ning kindlam veerežiimi taastamise viis.
- Kraavid suletakse osaliselt – kraavidesse rajatakse ülevoolupaisud, et veetaset tõsta kraavis ilma seda ümbritsevale alale laiali suunamata. Sellist taastamistööd rakendatakse ennekõike aladel, kus tahetakse saavutada kõdusoometsade aeglane teisenemine soometsadeks. Ülevoolupaisud kaetakse geotekstiiliga, et vesi, mis paisust üle voolab, ei lõhuks paisu ära. See töö on oluliselt kallim, võrreldes kraavide lihtsa sulgemisega ning taastamistöö avaldab mõju väiksemale alale.
- Vee suunamine – pikemate pinnasvallidega suunatakse vett soovitud kohtadesse. Pinnasvalle võib kasutada ka selleks, et tõkestada veevoolu ebasobivas suunas. Näiteks on teede ja eramaade kaitseks rajatud nii pinnasvalle kui ka puhastatud olemasolevaid kraave.
- Puistu eemaldamine – mõnel juhul on eemaldatud kunagisest lagesoost puid, mis on hakanud sinna kasvama kuivendustööde tõttu. Puude eemaldamise eesmärk on vähendada vee aurustumist puude kaudu ja nõnda soodustada lagesoole iseloomuliku taimestiku taastumist. Ala lagedana püsimine sõltub ennekõike veerežiimi taastamise edukusest ning mõneti ka ilmastikust. Tegu on väga kalli tööga, mille puhul kättesaadava puidu hind on väiksem kui ülestöötamise kulu.
Kui kaua soo taastub peale taastamistöid?
Soode taastamine on pikaajaline protsess, mille kestus sõltub mitmest tegurist:
- Kuivenduse ulatus ja kestus – mida kauem ja intensiivsemalt on sood kuivendatud, seda rohkem aega võtab taastumine.
- Taastamisala tüüp ja asend – erinevat tüüpi sood taastuvad erineva kiirusega. Suuremad alad vajavad taastumiseks rohkem aega. Näiteks taastuvad soodeks suhteliselt kiiresti endised servamäred, kuhu jookseb peale kraavide sulgemist suuremalt alalt vesi kokku.
- Allesjääva kuivenduse mõju – tavaliselt ei ole võimalik kogu soos taastada veerežiimi endises ulatuses, sest alale jäävad näiteks läbivoolavad eesvoolud, kuivenduskraavidega koos rajatud teed ja muu infrastruktuur, mida inimesed on harjunud kasutama.
Kuivenduse edukal sulgemisel on esimesed muutused veetasemes märgata kuudega. Taimestik hakkab märjema elukeskkonnaga kohanema mõne aastaga, parimates kohtades saavutatakse üsna hea seisus soo ilme viie kuni kümne aastaga.
Omaette küsimus on taastamise edukuse mõtestamine, mis võib erinevates kohtades olla üsna eripalgeline. Nii võivad võib soo taastamistegevuse eesmärgid olla üsna erinevad ja tihti on sellel tööl mitu eesmärki samaaegselt. Näiteks vähendada maastikul tuleohtu, saavutada ala kattumine (soo)taimestikuga, laiendada taastamisala kõrval säilinud sookooslust, luua mõnele liigile sobiv elupaik, suurendada puhkeväärtust, vähendada süsinikuheidet kuivendatud turbast, luua üleujutuste jaoks puhverala jne. Kõik need eesmärgid nõuavad ka tegevuse edukuse mõõdikute erinevat määratlemist.
Teksti koostas: Marko Kohv
Viimati täiendatud: jaanuar 2025