Kui palju on Eestis soid ja kui suured nad on?
Eestis on turbaalasid (>0.3 m turvast) suhteliselt palju. Eesti maismaast on turbaaladega kaetud u 22%. Soostumuselt riigi pindala kohta oleme maailmas riikide arvestuses Soome (31%) järel suisa teisel kohal!
Siiski tuleb meeles pidada, et enamik Eesti soostunud aladest on tänaseks päevaks ära kuivendatud ning paljudel sellistel aladel enam turvast juurde ei teki – need alad ei ole enam “elavad” sood. Eelpool mainitud turbaaladel ladestub jätkuvalt turvast tänapäeval vaid u ⅓ Eesti pindalast. Seega saame öelda, et Eestis katavad sood praegu u 6–8% ja turbaalad (kunagised sood) veel lisaks umbes 14–16% maismaast.
Üksikutest soodest võivad moodustuda ulatuslikud märgalakompleksid (soostikud), kus suured rabalaamad vahelduvad soometsade, soosaarte ning järvede ja jõgedega.
Tuntuimaks sooderikkaks alaks on Eestis Soomaa, pindalaliselt on väga suured Agusalu-Puhatu, Muraka ning Emajõe Suursoo soostikud.
Kõige suurem säilinud soostik on Puhatu Ida-Virumaal, mille pindala on täna u 16 000 ha.
Kõige suuremad rabad on meil Kuresoo Soomaal ja Nätsi-Võlla Pärnumaal.
Siirdesoodest on suurim Emajõe Suursoo keskosa Peipsi järve kaldal ning kõige suuremaks säilinud madalsooks on Avaste soo Pärnumaal.