Kirjandus

 

Soode ökoloogia

  • Taskuraamat “Saagem tuttavaks – soo!”
  • Paal, J. 2001. Eesti soid käsitleva kirjanduse bibliograafia. Tartu.
  • Paal, J. 1997. Classification of Estonian vegetation site types. Eesti Keskkonnaministeerium & ÜRO Keskonnaprogramm, Tallinn.
  • Paal, 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Parandatud ja täiendatud autori poolt.
  • Bragg, O., Lindsay, R.(Eds.) 2003. Strategy and Action Plan for Mire and Peatland Conservation in Central Europe. -Wetlands International, Wageningen.
  • Wise Use Of Mires And Peatlands. Online documentation. IMCG & IPS. Society for Ecological Restoration International Science & Policy Working Group. 2002. The SER Primer on Ecological Restoration. www.ser.org.
  • Finland – land of mires. Tapio Lindholm and Raimo Heikkilä (eds.), 2006.
  • Quinty, F. & L. Rochefort. (2003). Peatland restoration guide, 2nd ed. Canadian Sphagnum Peat Moss Association et New Brunswick Department of Natural Resources and Energy. Québec, Québec. 106 p.

Soode kultuuurigeograafilisest perspektiiv

  • Eesti soode kultuurilooline andmebaas (ilukirjandus, luule, laulud, kunst jm)
    Koostaja: Piret Pungas-Kohv, SA Eestimaa Looduse Fond
  • Bardone, E; Pungas-Kohv, P. 2013. Changing values of wild berries in Estonian households: Recollections from an ethnographic archive. Journal of Baltic Studies. Submitted
  • Bardone, E. 2013. Foraging for cultural significance of wild berries: An Estonian perspective. Ethnologia Europaea. Submitted
  • Eilart, J.1986. Looduse õpperajad. Tallinn: Valgus.
  • Einer V. 1980. Vanade soosildade jälgedel. Eesti Loodus 3: 188–189.
  • Einer V. 1988. Korilasrajast kiirteeni. Tallinn.
  • Hiiemäe, M. 1988. Sood rahvapärimuses. In Eesti sood. Ed U.Valk. Tallinn: Valgus, 221–223.
  • Joandi, J. 1990. Taliteid Viljandimaa ja Pärnu vahel. Eesti Loodus 41 (4): 257–261.
  • Kask, I. 1990. Miks Pärnusse otse ei saa? Eesti Loodus 41 (4): 254–256.
  • Laid, E. 1925. Kodumaa muistsed pelgupaigad. Akadeemilise Ajaloo Seltsi Toimetused, I. (Academicae Societatis Historicae Scripta et Opuscula. Estonia.)Tartu. 1–30.Lavi, A. 1998. Eesti vanadest sooteedest. Eesti Arheoloogia Ajakiri (Journal of Estonian Archaeology) 2, 65-93.
  • Lõugas, V. 1974. Vette ohverdamine ja rabaleiud. Horisont 1, 29–31.
  • Läänelaid, I., Loosalu, J. 1978. Kaubandus ja unustatud taliteed. Tallinn: Perioodika.
  • Masing, V. 1968. ″Rabadest, nende arengust ja uurimisest.″ Eesti Loodus 8: 451–458.
  • Masing, V. 1970a. ″Kas rabad on tõesti nii kohutavad?″ Eesti Loodus 7: 386–391.
  • Masing, V. 1970b. ″Mida teha rabadega I?″ Eesti Loodus 8: 473–477.
  • Masing, V. 1970c. ″Mida teha rabadega II?″ Eesti Loodus 9: 515–520.
  • Paal, T. 2011. Metsamarjade ja seente varumine. In Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XXV. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Eds Kusmin, T; Meikar, T. Tartu: Eesti Metsaselts, 67–72.
  • Pungas, P., Printsmann, A. 2010. Soo rollid ja sookollid. E. Kalmre (toim.) Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi noortekultuurist. Tänapäeva folkloorist 8. Tartu, 257–278.
  • Pungas, P., Võsu, E. 2012. Dynamics ofliminality in Estonian mires. Andrews, H., Roberts, L. (toim.) Liminal landscapes. Travel, experience and s paces in-between. Routledge.
  • Pungas-Kohv, P., Keskpaik, R., Kohv, M., Kull, K., Oja, T., Palang, H. 2015. Interpreting meaning of mires.Common perception and changing practices. Fennia. (accepted)
  • Sepp, Mart. 2001. ″Sookultuuri vanemast ajaloost Eestis.″ Pp. 8–13 in Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 5. Tallinn.
  • Tõnisson, E. 1972. Mida teame muistsetest pelgupaikadest. Eesti Loodus 3: 168–172.
  • Valk, Ü. 2005. Eesti rahvaluule loodusenägemised. In Eesti Looduskultuur. Eds Maran, T & Tüür, K. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 29–53.

Teisi allikaid

 

Viimati täiendatud: jaanuar 2025