Soode taastamise mõned viljad
Tänu soode kaitsele ja taastamisele leiti Eesti suurematest siirdesoodest haruldast mudaneppi
OÜ Xenus andis Keskkonnaametile üle inventuuri tulemused, mis esmakordselt ajaloos annavad usaldusväärse ülevaate Eestis pesitsevate II kaitsekategooriasse kuuluvate mudaneppide arvukusest ja levikust.
Mudanepp (Lymnocryptes minimus) on kurvitsaliste sugukonda kuuluv haudelind, Siberi faunakompleksi liik, kelle põhiline levila jääb taiga- ja metsatundra vööndisse. Eestis on mudanepp oma levila edelapiiril olev liik, enamik tema pesitsuspaiku jääb Ida-Eestisse küündivasse taigavööndisse.
Senised mudanepi arvukuse hinnangud on Eestis olnud andmete puudulikkuse tõttu ebatäpsed ja kõikunud viiest kuni 60 paarini ning aeg-ajalt on kaheldud, kas liik Eestis veel üldse pesitseb. Kuna mudanepp pesitseb väga raskesti läbitavates märgades ja mudastes õõtsiksoodes ning liigil on varjatud öine eluviis, saabki teda tuvastada vaid öösiti mängivate isalindude mängulaulu järgi.
„Mudanepi loendamine oli paras seiklus isegi meie väga kogenud meeskonnale. Töötasime öösiti Eesti soode kõige raskemini läbitavates osades ja vajadusel ka ööbisime lindude loenduspunktis. Võimalik, et järgmisel inventuuril tehakse need tööd juba salvestusseadmete ja droonide abil. Aga mudanepi mängulaulu kuulmine vääris magamata öid,“ lausus 2017. ja 2018. aastal inventuuri läbiviinud OÜ Xenus looduskaitsebioloog Hannes Pehlak.
Eestis on mudanepi sigiv asurkond hinnatud piirkondlikult ohustatud liigiks, kelle kaitseks on loodud neli rahvusvahelise tähtsusega linnuala: Puhatu, Muraka, Soomaa ja Peipsiveere. Olulisemateks ohuteguriteks on mudanepile sobilike elupaikade ehk õõtsiksoode halvenemine vee-režiimi muutuste tõttu.
Inventuuri eesmärgiks oli täpsustada mudanepi esinemist ja levikut tema ajaloolistes ja ka potentsiaalsetes pesitsusaegsetes elupaikades. Selleks valiti välja 40 kuulamispunkti, kus viimasel kahel aastal tehti öiseid välitöid. Mudanepi laulu kuuldi üheksas punktis seitsmes erinevas soostikus, sh kõigil linnualadel, kus teda kaitstakse.
Tulemuste kohaselt pesitseb Eestis vähemalt 10-30 paari mudaneppe ning liigi levila ei ole viimastel aastakümnetel meil vähenenud. Samas koondub enamik Eestis pesitsevaid mudaneppe Kirde-Eesti soodesse, kus suure tõenäosusega on liigi arvukus viimase kümne aasta vältel siiski veidi langenud. Lisaks mudanepile leiti üle ujutatud siirdesoo aladelt mitmeid suuri ohulähedaseks liigiks määratud rabakonna koelmuid.
„Inventuuri tulemused on kahtlemata rõõmustavad! Hea meel on tõdeda, et Eesti pikaajaline suurte soostike kaitse on olnud tulemuslik ka mudanepi kaitse seisukohast. Sarnaselt teistele haruldastele taigaliikidele, nagu lendorav ja rabapüü, on ka mudanepi kaitsmisel väga oluline roll loodaval Alutaguse rahvuspargil. Lisaks on oluline taastada siirdesoo elupaikade kvaliteeti, mille tulemuslikkust näitas ka tehtud inventuur: Muraka soostikus taastati siirdesoo vee-režiim ja nüüd oli seal taas kuulda mängivat mudaneppi,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Agu Leivits.
Inventuuri tulemused on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt. Mudanepi elupaiga modelleerimist ja väliinventuuri toetasid Euroopa Ühtekuuluvusfond ja SA KIK. Loendus tehti Keskkonnaameti tellimusel OÜ Xenus poolt.
Lisainfo:
Agu Leivits Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik
e-post: agu.leivits@keskkonnaamet.ee
telefon: 510 1175
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille.ader@keskkonnaamet.ee
telefon: 5745 0332
Mudanepp. Foto: Uku Paal
Lisas Marko Kohv
