Sooelustik

Soo elukeskkond sõltub väga palju sellest, kas tegemist on madalsoo, siirdesoo või rabaga. Taimestik on kõige liigirikkam madalsoos, sest turvas on toitaineterikas ja taimed saavad põhjaveest mineraalained kätte. Iseloomulikud taimed on nt angervaks, soopihl, ubaleht, pilliroog ja tarnad, millest üks liik (Carex cespitosa) moodustab suisa mättaid. Eestikeelne vaste sellele tarnaliigile ongi mätastarn, mis on paljudele lastele omakorda tuutav pokude perekonna esindajatena. Puudest leiab madalsoost eelkõige sookaski, sangleppi ja pajusid; puhmarinnet aga peaaegu ei olegi.

Siirdesoos kasvavad mätastel rabale iseloomulikud taimed; mätaste vahel lohkudes kasvavad aga madalsootaimed. Päris sageli on siirdesood väga head jõhvikakorjekohad.

Ehkki raba on justkui hiiglaslik vett täis pesunuustik, ei saa taimed sealset vett hästi kätte ning kuna raba on sageli lage, tõuseb palaval suvepäeval õhutemperatuur kõrgele. Nii aurub taimedest vett enam kui juurtest jõuab taim puudujääki asendada. Kuivusega kohanemiseks on seetõttu nende vähestegi taimeliikidelehed sageli väikesed, kaetud vahaga, juured on aga aga pikkad.

Kõrgsoos katavad maapinda turbasamblad. Viimaste mõningane tundmine aitab rabas turvalisemalt mööda samblapinda liikuda, kuna eri liikidele sobivad rabas erinevad kasvukohad - mõned liigid, nt balti turbasammal armastab vesise märe või älve piiril kasvada, samas pruuni turbasambla mätas on tugev ja kindel astumiseks (Vellak jt. 2013).  Rabas kasvavatest iseloomulikest taimedest leidub nt sookailu, mis lõhnab tugevalt ning taimes sisalduv ledool võib mõnel tundlikumal inimesel panna pea valutama. Rabas kasvavad veel nt kanarbik, hanevits, küüvits, kukemari, putuktoiduline huulhein. 

Viited:

Libe, E.; Toom, M.; Martin, M.; Ennok, K.; Lepasaar, K. 1999. Loodusõpetus 6. klass. Avita.  (Sobilik on vaadata ka kõiki 6. loodusõpetuse õpikuid, mis on viimaste aastate jooksul välja antud, kuna 6. klassis käsitletakse kooli kursuste lõikes soid kõige põhjalikumalt).

Vellak, K.; Ingerpuu, N.; Karofelt; E. 2013. Eesti turbasamblad. Tartu Ülikooli Kirjastus.