Soovitame kirjandust
Lisaks nendele viidetele, mis tekstide juurde on pandud, leiab järgnevalt päris põhjaliku viitestiku, mida on soode kohta kirja pandud nii Eestis kui mujal maailmas. Kirjandust on püütud grupeerida nii ökoloogilisest, loodusgeograafilisest, kui ka kultuurigeograafilisest perspektiivist lähtuvalt. Eraldi tähelepanu pälvib ilukirjandus, mille esikteoseks on ilmselt:
Tammsaare, A.H. 1926-1933. Tõde ja õigus I-V.
Viited soode ökoloogiast:
Paal, J. 2001. Eesti soid käsitleva kirjanduse bibliograafia. Tartu. (pdf, 435 kB)
Paal, J. 1997. Classification of Estonian vegetation site types. Eesti Keskkonnaministeerium & ÜRO Keskonnaprogramm, Tallinn. (Summary).
Paal, 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Parandatud ja täiendatud autori poolt. (pdf, 39 kB)
Bragg, O., Lindsay, R.(Eds.) 2003. Strategy and Action Plan for Mire and Peatland Conservation in Central Europe. - Wetlands International, Wageningen. (täistekst pdf)
Wise Use Of Mires And Peatlands. Online documentation. IMCG & IPS.
Society for Ecological Restoration International Science & Policy Working Group. 2002. The SER Primer on Ecological Restoration. www.ser.org.
Finland - land of mires. Tapio Lindholm and Raimo Heikkilä (eds.), 2006.
Quinty, F. & L. Rochefort. (2003). Peatland restoration guide, 2nd ed. Canadian Sphagnum Peat Moss Association et New Brunswick Department of Natural Resources and Energy. Québec, Québec. 106 p.
Viited soodest kultuuurigeograafilisest perspektiivist:
Bardone, E; Pungas-Kohv, P. 2013. Changing values of wild berries in Estonian households: Recollections from an ethnographic archive. Journal of Baltic Studies. Submitted
Bardone, E. 2013. Foraging for cultural significance of wild berries: An Estonian perspective. Ethnologia Europaea. Submitted
Eilart, J.1986. Looduse õpperajad. Tallinn: Valgus.
Einer V. 1980. Vanade soosildade jälgedel. Eesti Loodus 3: 188–189.
Einer V. 1988. Korilasrajast kiirteeni. Tallinn.
Hiiemäe, M. 1988. Sood rahvapärimuses. In Eesti sood. Ed U.Valk. Tallinn: Valgus, 221–223.
Joandi, J. 1990. Taliteid Viljandimaa ja Pärnu vahel. Eesti Loodus 41 (4): 257–261.
Kask, I. 1990. Miks Pärnusse otse ei saa? Eesti Loodus 41 (4): 254–256.
Laid, E. 1925. Kodumaa muistsed pelgupaigad. Akadeemilise Ajaloo Seltsi Toimetused, I. (Academicae Societatis Historicae Scripta et Opuscula. Estonia.)Tartu. 1–30.Lavi, A. 1998. Eesti vanadest sooteedest. Eesti Arheoloogia Ajakiri (Journal of Estonian Archaeology) 2, 65-93.
Lõugas, V. 1974. Vette ohverdamine ja rabaleiud. Horisont 1, 29–31.
Läänelaid, I., Loosalu, J. 1978. Kaubandus ja unustatud taliteed. Tallinn: Perioodika.
Masing, V. 1968. ″Rabadest, nende arengust ja uurimisest.″ Eesti Loodus 8: 451–458.
Masing, V. 1970a. ″Kas rabad on tõesti nii kohutavad?″ Eesti Loodus 7: 386–391.
Masing, V. 1970b. ″Mida teha rabadega I?″ Eesti Loodus 8: 473–477.
Masing, V. 1970c. ″Mida teha rabadega II?″ Eesti Loodus 9: 515–520.
Paal, T. 2011. Metsamarjade ja seente varumine. In Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XXV. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Eds Kusmin, T; Meikar, T. Tartu: Eesti Metsaselts, 67–72.
Pungas, P., Printsmann, A. 2010. Soo rollid ja sookollid. E. Kalmre (toim.) Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi noortekultuurist. Tänapäeva folkloorist 8. Tartu, 257–278.
Pungas, P., Võsu, E. 2012. Dynamics ofliminality in Estonian mires. Andrews, H., Roberts, L. (toim.) Liminal landscapes. Travel, experience and s paces in-between. Routledge.
Pungas-Kohv, P., Keskpaik, R., Kohv, M., Kull, K., Oja, T., Palang, H. 2015. Interpreting meaning of mires.Common perception and changing practices. Fennia. (accepted)
Sepp, Mart. 2001. ″Sookultuuri vanemast ajaloost Eestis.″ Pp. 8–13 in Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 5. Tallinn.
Tõnisson, E. 1972. Mida teame muistsetest pelgupaikadest. Eesti Loodus 3: 168–172.
Valk, Ü. 2005. Eesti rahvaluule loodusenägemised. In Eesti Looduskultuur. Eds Maran, T & Tüür, K. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 29–53.
