Taimeriik ja loomariik

Madalsoost rabani elustiku mitmekesisus väheneb. Samas leidub soos üksjagu putukaid – näiteks sääski ja parme. Sääskede vastsed arenevad rabaveekogudes, parmude omad niiskes turbasamblas. Rabas leidub ka palju mardikaid ja kiile. Samuti elavad märgaladel meelsasti konnad, samuti kohtab sisalikke ning madusid. Rästikud eelistavad elupaigana eelkõige puisrabasid. Soos levinumatest taimedest, selgrootutest ja lindudest annab lühikese ülevaate fotodega illustreeritud käsiraamat: Saagem tuttavaks. Soo! (tõlgitud ja kohandatud läti keelest).

Soodes võib kohata ka peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid ja eelkõige leiab neid rabast või siirdesoost, sest seal on kergem liikuda. Rabamännikud on põtrade suviseks elupaigaks. Talveks rändavad nad sealt kuivematesse metsadesse, kus lume sügavus on väiksem ja pole jääd. Sooserva padrikuid asustavad metssead. Marjade valmimise ajal tulevad soodese nendest toituma karud. Kevadtalvel käivad rabas valgejänesed. Rabaserva või rabasaartele asutavad oma pesad hundid ning kraabivad urgusid rebased või mägrad.

Sooelustikku puudutavat ilmekat fotomaterjali koos audiofailidega leiab Kohila Keskkonnahariduse Keskuse eestvedamisel loodud Rabivere virtuaalmatka kirjeldustest.

Kena tänapäevane ülevaade on olemas ka Keskkonnakompassi soid käsitleval alaleheküljel, vasakust ülenurgast saab lisaks madalsoole valida ka siirdesoo ja raba.

Viited:

Libe, E.; Toom, M.; Martin, M.; Ennok, K.; Lepasaar, K. 1999. Loodusõpetus 6. klassile. Avita.

Kohila Keskkonnahariduse Keskuse projekt "Rabivere virtuaalmatk". 2013. Valminud KIKi toetusel.