Soo ökoloogiline roll

Sood peetakse väärtuslikuks ökosüsteemiks – soo puhastab vett, ühtlustab ümbruskonna hüdroloogilist režiimi, sh aitab ära hoida üleujutusi. Laiaulatuslikult toimub soos CO₂ sidumine fotosüteesil ja orgaanilse aine, sh süsiniku akumulatsioon turbana. Lihtsustatult öelduna ei pääse liigniiskuse tõttu hapnik taimedeni, mis viiks orgaanilise aine kiirele lagunemisele, nagu see toimub kuivendatud soodes. Nõnda jääb pinnasesse taimejäänustesse süsinik ja tekib turvas.

Pikaajaline süsiniku sidumine soodes toimub kiirusega 23 g C/ m² /a ehk 230 kg/ha (Gorham 1995). Seonduvalt kuivendamisega, kus veetaseme alanedes algab turba mineraliseerumine, võivad need alad aga muutuda süsiniku allikaks. Näiteks Eesti rabade ja siirdesoode kuivendamise tagajärjel on nendelt lähtuv kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O summaarne emission CO2 ekvivalentidesse ümberarvutatuna 2.3 kuni 2.7 korda suurem, võrreldes sellega, kui see protsess toimuks looduslikus olekus soodes (Salm et al. 2009). Seega on Eesti sood ja turbaalad hetkel süsiniku allikaks, mitte sidujaks. Kuivendatud soodest lähtuv emissioon küündib samale tasemele, kuid võib erinevatele hinnangutele tuginevalt olla ka suurem, kui seda on transpordist tulenev heide (2.2 mln t/ CO₂ekv).

Lisaks osutavad sood mitmeid ökosüsteemi teenuseid, millest loetleme olulisemaid:

1. Tootmislikud funktsioonid, eelkõige maaressursi kujul põllumajanduses ja metsanduses, mis on viinud küll märgalade degradeerumisele; lisandväärtust omavad ka turvas, marjad ja ravimtaimed.
2. Reguleerivad funktsioonid – kliima regulatsioon ja hüdroloogia.
3. Elupaiga funktsioon - sood on elupaigaks mitmetele kaitsealustele taime- ja loomaliikidele. Näitena on Nagel (2006) nimetanud ära järgneva: „turbasammaldele on kõige suuremaks ohuks soode kuivendamine ja turbavõtmine ja seetõttu on Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii) lisatud nii Eesti, Läti kui ka Leedu punasesse raamatusse.
4. Kultuurilised ja sellega seonduvate hüvede funktsioonid seisnevad soode esteetilises, rekreatiivses ja teaduslikus väärtuses.

Viited:

Gorham E. 1991: Northern peatlands: role in the carbon cycle and probable response to climatic warming. Ecol. Appl. 2: 182-195.

Nagel M. 2006: Turbasamblad Eestis: ökoloogia, levik ja kaitse. Bakalaureuse töö. Tartu Ülikool.

Salm, J.-O., Kimmel, K., Uri, V., Mander, Ü. 2009. Global warming potential of drained and undrained peatlands in Estonia: a synthesis. Wetlands 29(4):1081–1092. 121

Salm, J.-O., Mander, Ü. 2008. Kasvuhoonegaaside CO₂, CH₄ ja N₂O emissioon siirdesoodest ja rabadest: võimalikud muutused Eesti ökosüsteemide teenustes. In: Pae, T., Mander, Ü. (toim.) Publicationes instituti Geographici Universitatis Tartuensis 105. Tartu Ülikooli geograafia osakond, Tartu, lk. 20–66.