Jääksood

Enamikest sooga seotud õpikutest, raamatutest, ajakirjandusest jm. infokandjatelt on inimesed harjunud saama teavet eelkõige looduslike soode kohta. Seega kujutavadki inimesed enamasti sood ette erilise taimestikuga, laukaid ning älveid täis lirtsuvat samblast pinnast. Samas on enamik meie kunagisi soid tänaseks päevaks ära kuivendatud ning suures osas muudetud põllu- ja metsamaaks. Samuti on soid kasutatud turba kättesaamise eesmärgil (vt ka Inimene ja soo ning Soode kaitse). Turba kaevandamine aga katkes meil paljudel aladel koos nõukogude võimuga, need alad jäid enamasti korrastamata ning looduslik taastaimestumine on seal rikutud veerežiimi tõttu tavaliselt väga vaevaline.
Selliseid mahajäetuid turbatootmisväljasid nimetatakse jääksoodeks. Mõne aasta tagustel andmetel on meil jääksoid kokku ligi 10 000 ha. Nende alade korrastamise või taaskasutusele võtmise nimel on Eesti riik läbi viinud päris mitmeid uuringuid ning Euroopa Liidu rahastuse toel on võetud eesmärgiks 2020. aastakse 2000 ha jääksoid korrastada.

Viited:

Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Keskkonnaministeerium.

Jääksood soodeks tagasi. E. Karofeld, Eesti loodus

Karofeld E. Loengukonspekt.