Madalsood

Eestis on soo põhitüüpidest esimeseks arengujärguks madalsoo. Pinnas on sel juhul olnud liigniiske juba pikemat aega ning pinnases hakkab moodustuma ja ladestuma hapnikupuuduse tõttu turvas. Põhilisteks turvast moodustavateks taimeliikideks on mitmesugused lehtsamblad ja tarnad, pilliroog, kask, paju, lepp. Taimestik on üldjuhul liigirikas ja lopsakas, sest taimed saavad toitained põhjaveest. Enamik Eesti soodega seotud käpalistest kasvad ennekõike madalsoos (vähemalt määral ka siirdesoos).

Madalsoos ladestuv turvas on suhteliselt rohkem lagunenud, seetõttu toitaineterikas ning vee ärajuhtimisel võib madalsoo muutuda heaks põllumaaks. Kuna selliste soode kuivendamine on ka lihtsam, sest vett hästi siduva turbakihi paksus on veel väike, ongi paraku tänapäevaks enamik madalsoid kuivendatud ning muudetud valdavalt põllumaaks.

Madalsoodel on suurel hulgal eriilmelisi alamtüüpe nagu allikasood, soometsad, lubjarikkad madalsood jne. Eesti ilusaimad ja suuremad  madalsood on Mahtra soostikus, Emajõe-Suursoos, Viidumäe kaitsealal ning Avastes.